Services techniques

Services techniques

Ka Mashitshi Atusseuana : Nipi, Mitshuapa

La mission de la direction des services techniques du Regroupement Mamit Innuat (Regroupement) consiste à œuvrer au renforcement des compétences des gestionnaires et des agents des services techniques, des travaux publics et de l’habitation des communautés membres (Ekuanitshit, Unamen Shipu et Pakua Shipu). 

Elle consiste également à appuyer et conseiller les gestionnaires concernés dans la planification, la réalisation, l’opération et l’entretien de leurs projets immobiliers et d’infrastructures afin les soutenir ainsi que d’autres communautés des Premières Nations qui font appel à ses services dans leur développement communautaire, social et économique.

Formation itinérante

Au-delà de sa mission générale auprès de ses communautés membres du Regroupement Mamit Innuat, la direction des services techniques administre et supervise depuis plusieurs années, à titre de fournisseur de services pour le compte du ministère des Services aux Autochtones Canada (SAC), le programme de formation itinérante (PFI) qui forme et supporte techniquement les responsables des 27 communautés des Premières Nations du Québec et ce, actuellement dans trois secteurs spécifiques et particuliers.

Traitement des eaux

Le premier secteur du programme a été celui du traitement des eaux (potable et usée). Depuis le début des années 2000, des formateurs spécialisés offrent le suivi et des formations théoriques et pratiques aux opérateurs des usines de traitement des eaux. Ces formations leur permettent d’obtenir des certifications reconnues et valides partout dans la province de Québec. En plus des formations, les formateurs visitent chaque communauté à trois reprises par année afin de supporter les opérateurs et les travaux publics dans les mises à niveau des équipements, des opérations, de l’entretien et de la gestion des urgences. De plus, ils offrent un service exclusif de prêts d’équipements spécialisés accompagnés de mentorats selon les besoins des communautés qui en font la demande. 

En support et complément aux formateurs en eau, le PFI a ajouté le département de l’hydrogéologie. L’équipe en hydrogéologie effectue par ordre de priorité des analyses de vulnérabilité des sources d’eau potable dans les 27 communautés. Leurs études permettent dans un premier temps de mieux protéger les sources d’approvisionnement à long terme et ensuite d’atténuer les risques de contaminations associés aux risques humains et naturels avec l’aide d’un comité local. Ce travail essentiel est effectué en amont des autres moyens mis en place pour assurer une bonne qualité d’eau et une meilleure santé publique à la population. Ces travaux peuvent influencer positivement le développement du territoire futur pour le mieux-être de la collectivité.

Mécanique du bâtiment

Le PFI poursuit le développement du domaine de l’entretien en mécanique du bâtiment avec d’autres formateurs expérimentés. Ceux-ci visitent les 27 communautés à la fréquence d’une fois par trimestre afin de faire l’inventaire des systèmes des principaux bâtiments communautaires et particuliers ceux où il y a des personnes plus vulnérables (école, centre de la petite enfance, résidences des aînés et centre de santé) afin d’implanter des plans de gestion d’entretien (PGE) des systèmes. En plus de s’assurer du bon fonctionnement des systèmes, notre personnel donne des formations sur place au personnel local afin d’améliorer leurs compétences et leur autonomie. Ainsi, les équipements sont fonctionnels, bien ajustés, bien contrôlés et permettent d’améliorer l’environnement de vie des divers usagés.

Protection et prévention incendie

Le PFI compte une troisième division soit la prévention et la protection incendie. Le PFI a premièrement fait l’embauche d’un préventionniste incendie.  Celui-ci a visité les 16 communautés avec un service de sécurité incendie SSI et ensuite les 11 autres où les services sont offerts par des municipalités voisines. Le premier objectif était de faire l’inventaire des services, des casernes, des opérations, des équipements et des ressources. Un grand besoin en prévention est ressorti de cet inventaire pour éviter des sinistres ainsi que besoin de formation afin d’améliorer les opérations d’interventions. Deux instructeurs de l’école Nationale de pompiers ont donc été embauchés pour donner des formations certifiées aux pompiers volontaires dans les divers services incendies des Premières Nations. Parallèlement à ces services, le PFI développe actuellement une unité de service technique (camion spécialisé) qui effectuera une tournée des 16 SSI afin de supporter et valider l’entretien d’équipements dédiés aux opérations.


Ka Mashitshi Atusseuana : Nipi, Mitshuapa

Services techniques

Ekute petshitinakanit eshi-nishtuapakanit tshekuan, manakaniht Innuat aimunnu tshipa ishinakutauat utatusseunuaua, mitshuapa, aitapashtauna eshi-pimipaniti mak tshe ishinakutaht, eshinakuaki mitshuapa, mak minuat ashit (Ekuanitshit, Unamen Shipu mak Pakua Shipu)  Teuat anite kupanieshat ka shatshuapatahk atusseunnu, tshatapatahk tshetshi minuatakannit mak netu-tshissenitak tshetshi minupanit miam eshi-natuenitak tshishe-utshimau.

Upime mani utshipanuat kupanieshat ka mitsha-tshissenitahk nenu atusseuna kie ma ka tshissenitak tshe ishnakutakaniti mitshuapa tshematanitaui, eukuanat an tshe taht mani anite etussenanit.

Formation itinérante

At mishue eshinakunnit utatusseun anite innu-assit anite ka taniti Regroupement Mamit Innuat, ne katakuaitshet ka tshitapatak eshi-takuannit atusseunnu uauetashuapatamu mak tshitapatamu shash mitshetupipuna, eshi-uinakanit uin ka patshitinak atusseunnu e atusseshtuat tshishe-utshimaua Ka Aitutuakaniht Innuat ute Kanata-assit (SAC), tshishkutamatsheun ka papamipanit (PFI) tshishkutamatshueu mak shutshiteieshkueu anite atusseunit nenua ka tshitapataminiti 27 innu-assia anite Ushkat Innuat ute ka taht Uepishtikueiau-assit kie, anutshish nishtuait anite tau e minu-uitakanit mak tipan eshinakuannit.

Ka aitutakanit nipi

Ushkat tekuak tshishkutamatsheun, tshetshi aitutakanit nipi (e minnanut nipi kie ma e apashtakanit nip). Anite uet tshitshipanit 2000 tatunnuepipuna katshishkutamatsheshiht ka nishtuapatahk nipinu patshitinimuat tshetshi nashakanit mak tshetshi tshishkutamatshenanut ashit mashinaikana mak tshetshi matshima atusseht anite atusseutshuapit nipi ka aitutakanit. Nenua tshishkutamatsheuna minikuat tshetshi katshitinaht ukanumuaua e nishtuapamakanniti mak e apatishiniti mishue ute Uepishtikueiau-assit. Ashit nenua tshishkutamatsheuna, ka tshishkutamatsheshiht ituteuat anite papeiku innu-assia nishtuau peikupipuna tshetshi shutshiteieshkuaht nenua kaitutasseniti mak nenua atusseuna anite mamu katanannut tiepishkushtakanit atusseuakan, eshi-pimipatakaniti atusseuakana, eshi-nakatuenitakanit mak eshi-uauetashuapatakanit nenua tshekuana ua tshinipinanut. Kie, patshitinimuat upime atusseun e uiashiht atusseuakana tipan ka ishi-nishtuapatakanit tshetshi nanitam takuak mak tshetshi pitshitshipananut nenua netuenitahk ua apashtaht innu-assia.

Tshetshi uitshiakaniht mak tutahk utatusseunuau anitshenat katshishkutamatsheshiht nipinu, ne PFI ashushtau e tshishkutamatishunanut eshinakuak nipi. Mamu kaitusseht anite ishi-nashamuat atusseunnu ne ushkat tshekuan tshe ui tutakanit tshetshi natu-tshissenitakanit nipi ka minnanut anite 27 innu-assia. Ushkat tshi ishi-uapatahk nenu ka natu-tshissenitahk tshetshi nakutuenitahk ne nipi ka utinakanit minekash tshetshi takuak mak tshetshi atshupanit ne kueshtikuak tshetshi matshi-natukuniuet tshetshi katshitaukuht innuat mak ne uashka assia eshinakuak ashit e uitshiaushiht anitshenat ka mamunakaniht utenat. Tutakanu ne atusseun tshetshi uemut minuat ne nipi mak tshetshi minuinniuat innuat anite mamu katanannut.

Eshi-pimutenanut mitshuap e tshitapatakanit

Ne PFI nashamu eshi-pitshitshipanit niakutuenitakanit eshi-pimipanit ne mitshuap ashit anitshenat kutakat katshishkutamatsheshiht shash ka nishtuapatahk nenu atusseunnu. Uetshenat ituteuat anite nenua 27 innu-assia peikuau katshi nanishtupishimua tshetshi uaueshi-tshitapatahk eshi-pimipannit atusseunnu anite nenua mitshuapa innu-assit mak tipan ka itapashtakaniti anite auenitshenat nenu tshipa katshitaukuat (katshishkutamatsheutshuapa, anite ka kanuenimakaniht auassat, tshishenniutshuapa mak akushiutshuapa) tshetshi ut tshimatakanit tshetshi uaueshi-tshitapatakanit tshetshi nakatuenitakanit eshi-pimipanit (PGE). Tshetshi ashit uemut minu-pimipanit, kupaniesh patshitinamu tshishkutamatsheunnu anite e taniti kupaniesha utenat tshetshi aiat pikutaniti mak tshetshi peiku-pimutaitishuniti. Eku, nenua atusseuakana minu-pimipanua, minushtakanua, minu-nakatuenitakanua mak uitshiueua tshetshi etatu minuat uashka inniun e uitakanit anite mitshetuait iapashtakanit.

Akua e aitinanut mak niakutuenitakanit tshetshi eka ishkuatet

Ne PFI kanuenitamu nishtuait uet takuannit atusseunnu, akua tshetshi aitinanut mak tshetshi nakutuenitakanit tshetshi eka ishkuatet. Ne PFI ushkat tshekuannu ka tutak, tshetshi utinat kupaniesha tshetshi nakatuenitaminiti tshetshi eka ishkuatenit. Ne kupaniesh tshika ituteu anite 16 innu-assia ashit nenu atusseunnu ka nakatuenitakannit tshetshi eka ishkuatenit (SSI) mak nenua kutaka 11 innu-assia, anite shash ne tekuak atusseun uetshipanit kakusseshiu-utenat. Ushkat tshekuan ka tutakanit eukuan tshetshi tipishinataikaniti atusseuna, nenua mitshuapa anite ka taht kaiashtuetsheshiht, eshi-atussenanut, atusseuakana mak eshi-taht kupanieshat. Takuanipan tshetshi nakatuenitakanit katshi ne tipishinataitshenanut tshetshi ut eka ishkuatet mak tshetshi ut tshishkutamatshenanut tshetshi ut etatu minutakanit tshe ishi-nakatuenitakanit ne tshe ishi-atussenanut. Nishu katshishkutamatsheshiht uetshipaniht anite katshishkutamatsheutshuapit Uepishtikueiau-assit, kaiashtuetsheshiht utinakanipanat tshetshi tshishkutamuakaniht mak tshetshi ukanumiht, uetinakaniht tshetshi ashtueitsheht mishue anite eshinakuannit tshetshi ashtueitshinannut anite Ushkat Innuat ute ka taht. E tshitapatakaniti nenua atusseuna, ne PFI mekuat tutamu tshetshi takuannit tshetshi atushkatakannit (tipan ka ishinakuaki ka mamishati utapana) tshetshi tshikuanitet anite 16 SSI (akua ka tutakanit tshetshi eka ishkuatet) tshetshi ut uauitshiaushit mak utamaik nenua ka nakatuenitakaniti atusseuakana anitshenat tshe apashtaht ne tshi ishi-atussenanut.